Opera "The Enchantress": sisu, video, huvitavad faktid, ajalugu

P.I. Tšaikovski ooper "Sorceress"

"Vene Carmen" - see tähendab, et suure Tšaikovski kaasaegsed nimetasid oma ooperit "Sorceress". See on suurepärase maestro hämmastav töö, kes vaatamata oma lummavale muusikale oli raske saatus. Peter Ilyich Tšaikovski koostas selle ooperi suure entusiasmiga, pani talle oma hinge ja oskused, mis selleks ajaks olid piisavad. Ta leidis, et Enchantress on tema suurim edu ja kutsus seda muusikalise teatri jaoks parimaks tööks, kuid kahjuks ei hinnanud avalikkus ega kriitik selle väärtust, mis oli heliloojale väga masendav. Aeg on aga asetanud kõik oma kohale ja praegu on ooper järjestatud geniaalse Tšaikovski tippteoste seas.

Tšaikovski ooperi kokkuvõteEnchantress"ja palju huvitavaid fakte selle töö kohta loe meie lehelt.

Kokkuvõte ooperist "The Sorceress"

Opera sündmused toimuvad 15. sajandi lõpus Nižni Novgorodi ümbruses.

Inn Inn lähedal Oka jõgi, teisel kaldal, kus asub Nizhny Novgorod. Külalismaja perenaine on noor lesk, ilus Nastasia, mida kutsuvad inimesed Kuma, ja kurjad keeled on lummav, alati tervitades külalisi. Erinevate auastmete ja tiitlite inimesed vaatavad sageli teda igavuse hajutamiseks, lõbustamiseks ja rohelise veini joomiseks. Kuid rangete korralduste pooldajad ei meeldi sellele lahkarvamusele: nad vihkavad Nastasjat ja levitavad kuulujutud, et ta teab kurjade vaimudega.

Kui paat sõitis võõrastemajast mööda, kus naaseb prints Kurlyaevi poeg noor proua vürst Yury. Nastasjasse jõudnud noore mehe austust ja atraktiivsust kuulutanud kuulujutt tekitasid tema suurt huvi, kuid Juri, vältides järsku koht ja tema armuke, nõid, ujusid jälle. Niipea kui kõik vaatasid printsessi paadi ujumist, saabus uudis Novgorodi kuberneri, prints Kurlyaevi saabumisest. Kõik teadsid, et diakoni Mamyrovi algatatud vihane kuberner oli pikka aega tahtnud "deemonlikku pesa" hajutada. Külalised ebameeldivalt, tuttavad printsi julmuse ja vaprusega. Ainult Nastassja on rahulik. Kui Kurlyaev oma retinalliga saabus, võitis ta printsit nii palju oma võlu ja mõistliku sõnaga, et ta mitte ainult ei asendanud viha halastusega, vaid ka, kui ta joobis talle tuuakse tassi veini, eemaldas ringi käest ja andis neile ilusa perenaise.

Hõõguv varjupaik ise ei ole meelelahutuslik, ja koos temaga saabunud pühvlid läksid hirmusesse tantsu, millele mitte oma tahte järgi, vaid printsi korralduse järgi liitub diak Mamyrov.

Mõni aeg hiljem, vürsti aias, istus kuberneri abikaasa Eupraxia Romanovna veranda aias. Hiljuti ei pea prints talle tähelepanu pöörama, lahkub majast ja jätab Oka külalistemajale Kumi. Klann Mamyrov otsustas seda olukorda ära kasutada, mida vürst ja Kumu solvasid, et ta talle hirmutada. Ta veenab printsessit, et Nastasya pihta vürtsidega nõiduse loitsudega. Ainuüksi lahkus, alandatud naine lubas kättemaksu oma rivaali vastu. Halbas meeleolus, aias ilmub prints, kõik tema mõtted on ainult Nastasya armastatud. Tema abikaasa reetmine on veelgi häirivam. Abikaasad vihastavad üksteise vastu ja vihane inimesed kiirustavad aeda. Rahvas järgib vürstide teenistujaid, kes julgelt valges päeval röövisid kauplemisega tegelevad inimesed. Müra juures ilmunud Demon Mamyrov kaitses varaste ja käskis valvuritel ründajaid kinni pidada. Vürsti Juri poeg, kes kuulis seda hüüdlust, mõistab konflikti, heidab diakoni meelevaldsusele, rahustab inimesi ja kutsub teda üles hajutama. Printsess naaseb aeda. Õppides, et prints jälle Oka juurde läks, ütleb ta oma pojale lahuselu. Nördinud prints lubab oma emale tappa Enchantressi.

Õhtu. Prince tuli jälle Qomi külastuse juurde. Ta lubab oma tundeid vastu lugematuid rikkusi. Kuid noor naine on järeleandmatu ja deklareerib, et parem on tema enda elu võtta kui armastatud inimesele. Fury vürst eemaldatakse, kuid Kuma sõbrad tulevad ja hoiatavad teda teise ohu eest. Nüüd peame hoiduma printsist, kes lubas tappa noor lesk. Kuid Nastasya ei karda, sest ta ei väärtusta oma elu, mis ei ole talle üldse magus. Pärast valgust kustutamist ja ukse sulgemist tahab naine lamada. Juri siseneb toas vaikselt. Lähen naise kasti, kus pistik on mõrva ette valmistanud, ta seisab. Sorceri ilu tabas printsit. Noorte südamed venitasid üksteise poole. Nastasya rääkis kohe oma armastajale, et ta ei ole süüdi ja ta keeldus alati printside nõuetest.

Oka jõe kaldal asuvas metsas ootab Juri Nastasya: armastajad kogunesid, et põgeneda kaugematesse maadesse, sest prints ja printsess nende sõnakuulmatuse eest sõitsid oma poega oma kodust kodust. Samas metsas, mis on palverändurina riietatud, tuleb Eupraxia. Võttes musta nõidalt surmava joogi, tahab ta mürgistada "nõia", kes hävitas tema perekonna õnne. Kuigi Juri oli mõneks ajaks eemal, kohtus printsess Nastasjaga ja püüdis teda mürgitatud veega. Kui printsess tagasi tuli ja Nastya haigestus, tunnistas printsess, et ta oli purjus Enchantressi mürgiga. Nastasya sureb Juri käes, kes kutsub oma ema mõrvaraks ja kirib teda. Noore leski keha tuli appi vürstide teenistujatele vette visatud perenaise käskude järgi. Metsas on prints, kes järgib oma poega, ta ei usu Juri sõnu, et Nastya on surnud ja tapab vürsti vennas. Sellest juhtumist külmutasid kõik kohalolijad pimestades. Torm läheneb tugeva äikesetormiga. Surmav proua surm.

Foto

Huvitavad faktid

• Eesnimi Peter Ilyich Tšaikovski avalikkuse seas oli nii populaarne, et Mariinski teatri direktoraat sisestas repertuaariplaani ooperi "The Sorceress" isegi enne, kui helilooja pani selle punkti viimase punkti.
• Nastasia rolli esimene esineja oli Mariinski teatris Emilia Pavlovskaja. Laulja ei meeldinud kohe libreto ja tema kangelanna, nagu Peter Ilyich pidevalt rääkis.
• Üheks põhjuseks, miks ooperimajad ei meeldi "The Sorceress" panna, on vokaalosade raskus, mis nõuavad tugevat häält ja laia valikut.
• Tragöödia "The Sorceress" autor Ippolit Shpazhinsky oli üsna tuntud näitekirjanik, kelle lavastused toimusid edukalt Vene teatrite etappidel. Enchantressi kirjutas Shpazhinsky 1884 ja pani samal aastal lavale. Seejärel tõlgiti mäng saksa, prantsuse ja tšehhi keelde.
• Igaüks oli harjunud süüdistama Shpazhinskit, mitte nii edukat libretti, kui Pjotri Ilyitš Tšaikovski ooperi „Sorceress” ebaõnnestumisi. Sellise arvamuse levitamist hõlbustasid aga Vene Nõukogude helilooja ja muusikoloog Boris Vladimirovich Asafiev, kes ei meeldinud draama "The Enchantress".

Populaarsed numbrid

Aria Kuma "Vaata altpoolt" (kuula)

Arioso Kuma "Kus sa oled, minu soovitud" (kuula)

Arioso Juri "Miller mulle kõik maailmas"

Duett "Kui sa oled mu hinges vihane, räägid kõik, alandlik"

Lugu ooper "The Sorceress" loomisest

Kaheksakümnendate aastate keskpaigaks oli Peter Ilyich Tšaikovski tuntud kui helilooja, kes ujus maailma hiilguses. Ta tegi mitmeid kontserdireise välismaale, luues seal sõbralikke suhteid kuulsate Euroopa muusikutega ja naases Venemaale lisaks helilooja tööle aktiivselt muusikat ja avalikku tegevust. Selleks ajaks vabastati helilooja pliiatsist suur hulk erinevaid žanrite töid, mille hulka kuulusid ooperimängu tööd. Olles juba "Oprichnika", "Voivodi", "Ondine", "Cherevichek", "Eugene Onegin"," Orleansi teenija "ja" Mazepa "otsis pidevalt uusi ooperitöid huvitavaid krunde, seega 1884. aastal juhtis Peter Ilyichi vend, näitekirjanik ja libretist Modest. See oli edukas Maly ja Aleksandria teatrites, näitekirjanik ehitas oma teosed tavaliselt perekondlike suhete teemadel, kuid selles töös nägi Tšaikovski, kui ta seda luges, võimalust luua realistlik inimeste igapäevane tragöödia.

Kõigepealt tõmbas ta tähelepanu draamale omaste kirgede võimule ja eriti stseenile, kus Prints Yury, kes esmakordselt nägi Enchantressi, purustab kirglikke tundeid. Tuli välja idee luua Shpazhinskil põhinev ooper, 1885. aasta jaanuaris, pöördus Peter Ilyich näitekirjaniku poole, kes soovis kirjutada libreto. Ippolit Vasilievich nõustus, hoolimata asjaolust, et helilooja oli teda kohe hoiatanud teksti olulise ümbertöötamise eest. Selle tulemusena oli ooperi librett algsest allikast päris erinev. Mitte ainult dialooge ei vähendatud, vaid kogu stseene, mõned väiksemad tähemärgid eemaldati. Selle tulemusena vähenes toimingute arv eelmise viie asemel neljale. Muud muudatused tehti siiski. Kodanike ja vürstlaste vahelise kokkupõrke pilt sai massiliseks ning helilooja nõudmisel tutvustas Shpazhinsky musta nõia Kudma värvilist iseloomu.

1885. aasta veebruaris asus Peter Ilyich elama maalilise koha Maydanovosse, mis asub Klin linna lähedal. Märtsis lõpetas ta seal ooper "Cherevichki"ja siis pärast Šveitsist naasmist lisas ta sümfoonia "Manfred". Tšaikovski töötas Enchantressis alles septembris ja see läks väga kõvasti. Raskusi põhjustas mitte liiga edukas Shpazhinsky libreto. Selle tulemusena venitati ooperi koosseisu kaks aastat. Ükski selle helilooja poolt varem loodud teoseid ei ole nii kaua kirjutatud ja ükski neist ei ole läbinud nii palju muudatusi. Pärast seda, kui 1887. aasta maikuu lõpu seisuga tegi Peter Ilyich enne 1887. aasta Mariinski teatris toimunud esietendust muusikamaterjali kohandusi. The Sorceress'i esietendus, mida autor ise läbi viidi, ei toonud avalikkusele suurt entusiasmi ja siis pärast 12 etendust eemaldati ooper täielikult teatri repertuaarist. Helilooja võttis selle töö ebaõnnestumise väga raskeks.

Productions

Juba neljanda Peter Ilyichi poolt läbi viidud The Sorceress'i esietendused näitasid, et vaatamata esinejate suurepärasele valule ja koori ja orkestri suurepärasele esinemisele tajus avalikkus ooperit ilma entusiasmita. Juba viiendal etendusel oli saal pooleldi tühi ja pärast seitsmendat etendust eemaldati ooper täielikult repertuaarist. Moskva toodang Sorceress oli veel vähem õnnelik. 1890. aasta veebruaris õnnestus kiirelt ja halvasti hukkus Bolshoi teatris, tal oli ainult üks etendus. Järgmine tootmine Moskvas registreeriti 1916. aastal.

Legend, mis oli Peter Ilyichi kõige ebaõnnestunud ooper, laiskus 1941. aastal, kui see lavastati Leningradi Kirovi teatris vastavalt ümbertöötatud libretole. Uue teksti autoriks oli Vene Nõukogude luuletaja Sergei Mitrofanovitš Gorodetsky.

Samal aastal lavastati ooper esmakordselt Gorki ooperi- ja balletiteatri juures ning 1954. aastal Almatõ ooperiteatri juures.

Aastal 1958 pani Enchantress mind uuesti rääkima. Ta kasutas seda libreto Gorodetsky, silmapaistva režissööri Leonid Baratovi ja kolmekümne-aastane Jevgeni Svetlanoviga. Etendust iseloomustasid head ülevaated, mida peeti seejärel Bolshoi Teatris repertuaaris kuni 1965. aastani (kokku 49 etendust).

21. sajandil mäletati Enchantressi uuesti. 2003. aastal pöördus Mariinski teater kolmandat korda Peter Ilyichi ooperile, mis on tema teiste selle žanri teoste varjus. Etendust esitasid inglise režissöör David Pountney, muusikaline juht ja dirigent Valery Gergiev. Esietendus toimus 2003. aasta juunis, kuid enne seda esitleti seda ettekannet Portugali Rahvusooperis São Carlos Lissabonis sama aasta veebruaris.

Aastal 2012 vallutas võlvija lummavalt Bolshoi teatrit ja dirigent Alexander Lazarev ja kunstnik Valery Leventhal said Tšaikovski ooperi eduka tagasisaatmise süüdi. Alexander Titeli õhuke ja läbimõeldud suund Tšaikovski suurepärase muusikaga sai aluseks muljetavaldavale muusikale.

2014. aastal toimus veel üks tähelepanuväärne toodang "The Sorceress". Viini teater an der Wien avas selle tööga uue teatrihooaja. Tuleb märkida, et see teater kasutab sageli vähetuntud etenduste lavastusi, mille juurde Sorceress kuulub.

"Enchantress"- see ooper, vaatamata sellele Tšaikovski Ta pidas seda üheks tema parimaks loominguks, nii et ta ei kuulunud repertuaari etenduste hulka ja väga harva pannakse muusikaliste teatrite etappidele. Kuni viimase päevani uskus helilooja, et ooperit ei mõistetud ja hinnatud ning hoolimata etendusest, mis oli Enchantressis, ei olnud ta pettunud.